Riigikogus esitleti Tartu Ülikooli uuringut Hiinaga seotud hoiakutest Eesti elanike seas

12. septembril esitleti Riigikogu konverentsisaalis koostöös väliskomisjoniga Tartu Ülikooli Aasia keskuse uuringut Hiinaga seotud hoiakutest Eesti elanike seas. Selgus, et kõige positiivsemalt suhtuvad Hiinasse vene emakeelega ja keskealised elanikud, kelle jaoks seostub Hiina eelkõige majanduseduga. Noorte suhtumine on aga negatiivsem ja võib oletada, et ajapikku süveneb see kuvand eestlaste seas veelgi.

Uuringu korraldaja Urmas Hõbepappel sõnas, et uuring on esimene süstemaatiline ja laiapõhjaline ülevaade eestlaste hoiakutest Hiina suhtes. Arvestati vastajate vanust, emakeelt, elukohta ja sissetulekut.

„Peamine tulemus on see, et eestimaalaste hoiak Hiina suhtes on võrdlemisi positiivne: pool vastanuist näevad Hiinat heast küljest, kuigi Xi Jinpingi rolli maailmas nähakse pigem negatiivselt,“ kommenteeris Hõbepappel. See on selge erinevus võrreldes teiste lääneriikidega, kus nii Hiina kui ka Xi Jinpingi kuvand ühiskonnas on oluliselt halvem. Hõbepappel leiab, et eestlaste arusaam viitab siin 1990. aastatel alguse saanud majandusedu narratiivi jätkuvale edule: enamasti seostub Hiina tootmise, majanduse ja tehnoloogiaga. Seepärast peab lausa 58% eestimaalastest mõistlikuks, et Eesti riik jätkab majanduse vallas koostööd Hiinaga. Oluliseks peetakse ka teadus- ja kultuurikoostööd.

Laiemat hukkamõistu väärivad vastanute arvates Hiina koostöö Venemaaga, Pekingi mittedemokraatlik riigikord ja COVID-19-ga seonduv. Negatiivne suhtumine levib enim 15–24-aastaste noorte seas, kes seostavad Hiinat majanduse, inimõiguste ja autoritaarse režiimiga. Arvestades, et noorte seas on Hiina maine kehv ja geopoliitiline õhkkond Hiina-kriitiline, võib oletada, et ajapikku muutub selle positiivne kuvand eestimaalaste seas negatiivsemaks.

Uuringu tulemusi saab arvestada lühi- ja pikaajaliste otsuste tegemisel majanduses, julgeolekus, hariduses ning kultuuris. Need annavad mõtteainet, kuidas vastata Hiina mõjuoperatsioonidele, planeerida Hiinaga seotud haridus- ja kultuuripoliitikat ning suurendada Eesti ühiskonna majanduslikku kasu.

Üritust juhib väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. Esitlust on võimalik jälgida ka veebist. Salvestist saab järele vaadata Riigikogu YouTube’i kanalilt.

Uuringu aruandega saab tutvuda Aasia keskuse kodulehelt.

Lisainfo:

Urmas Hõbepappel, Tartu Ülikooli Aasia keskuse analüütik, 516 8744, urmas.hobepappel@ut.ee

Marko Mihkelson, väliskomisjoni esimees, 514 1442, marko.mihkelson@riigikogu.ee